Tallinna vanalinnas on müügiks pakkuda keskaega ulatuva ajalooga ja algupärase arhitektuuri sugemeid säilitanud hoone.

See algupäraseid arhitektuurielemente säilitanud muinsuskaitsealune pärl vajab renoveerimist ning selleks on juba väljastatud muinsuskaitse eritingimused ja koostatud renoveerimisprojekt, mis näeb ette hoone muutmist äripindadega korterelamuks.

Uue omaniku soovil on aga võimalik hoone planeerida ka üksikelamuks kui kaheks kõrvuti paiknevaks elamuks - arvestades asjaolu, et tänane hoone on kõrvuti asuvatest hoonetest kokku ehitatud, siis on sellel säilinud erinevad sissepääsud ja loogilised eraldamise kohad.

Hoone ja kinnistu andmed
* Kinnistu suurus: 460 m²
* Ehitisealune pind: 354 m² (Ehitisregistri andmetel)
* Praegune kasutatav pind: 976 m² (Ehitisregistri andmetel)
* Korruselisus: 3 korrust, millele lisandub kõrge kelpkatuse all paiknev väljaehitamata pööning (pinda pole praeguse kasutatava pinna hulka arvestatud).

Renoveerimisprojekti alusel saab hoones kasutusele võtta tänasest märgatavalt rohkem netopinda - kokku 1331,5m², lisaks on kavandatud 61,8m² ja 19,6m² suurused terrassid 1. ning 2. korruse korterite juures hoone tagaküljel.
Täiendav pind luuakse projekti kohaselt väljaehitamata pööningukorrusele, kus kõrgus võimaldab ehitada kahel tasapinnal paiknevad korterid, samuti on võimalik keldriruumide süvendamise teel suurendada keldri kasutatavat pinda ja katta katusega tänane tagahoov.

Projekt näeb ette 679,2m² netopinna ulatuses kuni 10 korteri rajamist.
449,1m² on ette nähtud äripindadele ning 143,3m² üldaladeks ja ühendusteedeks. Sealjuures on 221,3m² suurusest keldrist 126,1m² ette nähtud kasutamiseks äriruumidena, ülejäänud aga elanike tarbeks abiruumidena (panipaigad jms.).

Esimesed kirjalikud märkmed Pikk 60 kinnistul olevast hoonest pärinevad 1432. aastast, kuid tõenäoliselt oli piirkond hoonestatud juba varem. Pikk tänav on üks Tallinna vanimaid ja olulisemaid tänavaid: mainitud juba 1362. aastal.
Tänav on ajalooliselt olnud ühenduslõik Toompealt sadama suunas. Pikk 60 kinnistu asub Oleviste kiriku vastas. Viimast on kirjalikes allikates mainitud juba 1267. aastal. Kiriku nimi tuleneb katoliku kiriku poolt peale surma pühakuks kuulutaud Norra kuninga Olav II Haraldsoni nimest. Püha Olevi kirik rajati skandinaavia kaupmeeste asula kohale.

1527. aastal on kinnistul paiknenud elamu ja kaks aidahoonet. Aidahooned on elamuteks ümber ehitatud eeldatavalt 17-18. sajandil. Kahe kõrvuti paikneva hoone ühendamise tõttu on Pikk 60 hoone täna laiem kui tavapärane keskaegne elamu. Pikk 60 hoonete välisfassaad on saanud tänase kuju 19. sajandi keskpaigas.

Pikk 60 hoone tagakülg asub suunaga Uue tänava poole ning keskaegse Tallinna linnamüüri kohal, hoone tagahoovi müür on ehitatud linnamüüri kõrgendusena. Üks linnamüüri kaitsetorne, nn. Hattorpe-tagune torn on täna osa kõrvalkinnistul paiknevast Pikk 62 eluhoonest. Linnamüüri jalamil paikneb Šoti klubi aed. Hoone tagakülje akendest ja kavandatavalt terrassilt avanenevad avarad vaated Tallinna moodsa südalinna siluetile.

Pikk 60 hoone planeeringus on säilinud keskaegsele kaupmehe või käsitöölise elamule omane nn. “diele-dornse süsteem”. “Diele” (saksa keeles “eeskoda” või “esik”) on eelkõige saksa kultuuriruumis levinud elamutüübi (nn “Dielenhaus”) tänavapoolne suur pearuum ehk eeskoda, mis on naaberruumidest poole korruse võrra kõrgem. Nimetatud ruumi kasutas kaupmees äri ajamiseks või käsitööline töökojana, selle tagas paiknev “dornse” on hoone eluruumidega osa.

Projekti kohaselt on kõrge ja avar ruum kavandatud ühiskondliku alana ning äri ja kaubanduspindadele ligipääsuks, elanike käigutee korteritele ligipääsuks on kavandatud samuti Pika tänava poole avaneva kangialuse ning eraldi trepikoja kaudu - nii on äripindade külastajate ja elanike käiguteed lahus.

Kui soovite müügiks pakutavat hoonet vaadata või rohkem infot, siis palun võtke ühendust.