Logistikapindadel varitseb sind ninanips

Kui Büroopinda on viimase kümne aasta jooksul Tallinna turule toodud hästi suures mahus, siis kaasaegset lao- ja tootmispinda hakati suures mahus turule tooma alles viis-kuus aastat tagasi, märkis RE Kinnisvara partner ja juhtiv konsultant Andi Pleskovski.

“Laopindade turul tuleks eristada suuri pindasid ehk logistikahooneid, kus pindade suurus on tuhandetes ruutmeetrites. Teiselt poolt on stock-office sektor, mis on hästi populaarne ja kus on pindade suurused paarisaja ruudu kanti ehk on siis keskendutud keskmise ja väikese suurusega ettevõtetele.”

“Tõsi ta on, et logistikasektor on hetkel madalseisus,” möönis Pleskovski. “Ehk siis neid suurte pindade üürijaid on täna vähe. Teisalt aga me ei näe, et on vakantsid suurenenud nendes hoonetes, sest lepingud on üldiselt pikaajalised ja ettevõtted peavad otsustama, kui nad mingit pinda tagastavad siin madalseisus, kas siis turu taastudes õnnestub see pind uuesti tagasi saada. See võib osutuda keeruliseks,” osutas ta ohukohale.

“Stock-office siiski toetab üldist mahtu. Neid tuuakse igal aastal turule kümmekond hoonet. Kui aastas tuleb turule umbes sada tuhat ruutu, siis enamik sellest on stock-office. Logistikasektoris ma ütleks, ei ole veel üleküllastust tekkinud,” arutles ta.

Samas Restate’i nõukogu liikme Ardi Roosimaa märkusele novembri keskel lao- ja tööstuspindade arenduse kohta: “Kui uskuda lubade statistikat siis peaks järgmisel aastal selles valdkonnas turule tulema ajalooliselt rekordiline 188 000 m2. Arvestades, et suurt kasvu selles majandussektoris oodata siiski ei ole, on karta, et tegemist on korraliku ülepakkumisega.” Liiati üldine majandusfoon on olnud negatiivne nii pikalt, et ruttu sellest välja ei roni.

“Ega ma Ardile selles mõttes vastu ei vaidle,” kostis Pleskovski, “Kui tõesti seda lubade statistikat vaadata, siis see number peab paika. Meie aga pigem monitoorime, jälgime järgmise aasta vaates sellist numbrit, kus on täna juba ehitus alanud ja hoone saab ka päriselt valmis järgmisel aastal. Ehk see number on mõnevõrra väiksem. Reaalselt saab järgmisel aastal valmis 130 000 – 140 000 ruutmeetrit nii lao-, tootmis- kui stock-office´i pinda.”

Ent jätkas siis: “Aga tõesti, number on suur. Aga tuleks mainida, et enamik sellest pinnast on ka juba ette väljaüüritud. Päris spekulatiivseid arendusi on ikkagi vähe. Mis kindlasti logistikasektori turgu mõjutab, on võib-olla see, et osad nii üüripindadel või laoteenust kasutanud ettevõtted on soetanud endale kinnisvara ehk siis maa ja rajanud sinna logistikakeskuse. Näiteks võib tuua Tallinna Kaubamaja grupp, kes käesoleval aastal rajas Vana-Narva maantee logistikakeskuse, Itella rajab omale pakiterminali, Schenker on pidamas plaani omale pakiterminali rajamiseks. Ehk sellised suured ettevõtted lahkuvad üüriturult ja nende arvelt kindlasti läheb vakants kõrgemaks.”

Ent samas ta sellist asjade käiku suureks trendiks ei pea: “Võib-olla olid viimased aastad head aastad, kus ettevõtted said omale oma kinnisvara lubada. Ega valdavalt on ärikinnisvaras ikkagi üüriturg, ettevõtted asuvad üüripindadel, see pakub neile paindlikkust. Me küll ei näe, et see omamine muutub kuidagi trendiks, need on üksikud näited.”

Pleskovski kommenteeris lähemalt ka enda varasemat ütlust kogu ärikinnisvara sektori arenduse kohta et, teatud tooteid on arendajad endiselt valmis ka spekulatiivselt turule tooma ja ehitustegevusega alustama ilma ankurüürnikuta. Toona ta lisas, et kindlasti tuleb arvestada asjaoluga, et kõik hooned ei saa maja valmimise hetkeks üürnikega täidetud.

“Spekulatiivne tähendab seda, et kopp lüüakse maha ilma ühegi üürilepinguta. Selge, et see on kõrgema riski võtmine, sest sellises faasis pangad seda arendust ei finantseeri ehk siis tuleb alustada oma vahenditega, oma kapitaliga või siis kaasata raha investoritelt. Aga valdavalt on sellisteks toodeteks stock-office´id või siis miniladude projektid, mis ongi suunatud väiksemale ja keskmisele ettevõttele, kes jätabki oma valiku ja otsustamise suhteliselt lõpuhetkele. Neid arendajaid, kes on valmis tegema, ega neid ei ole palju. Need on Eesti mõistes TOP 5 kuuluvad ettevõtted, kes on seda aastast-aastasse teinud. Nad usuvad selle toot edusse. Eks nad ole arvestanud ka, et kui viimastel aastatel need majad said valmis ja üürnikega täidetud, siis täna paraku see olukord on selline, et nii hästi ei pruugi minna ja maja valmimise hetkeks on seal kindlasti vakantsi.”

Juttu tuli veel ka büroopindade stabiliseeruvast turust.

allikas Kinnisvarauudised.ee