Laopindade turg pakub põnevaid väljakutseid
Kinnisvarauudised.ee portaal küsis laopindade turu kohta arvamust valdkonna spetsialistidelt ning vastas ka RE Kinnisvara juhtiv konsultant ning partner Andi Pleskovski.
Mis ootab laopinna arendajat ja laopinda üürijat ees aastal 2024?
Oleme praegusel hetkel olukorras, kus Harjumaal klassikalist kõrge lae ja laadimissildadega laopinda üürida soovival ettevõttel valikuid sisuliselt ei ole. See tähendab, et näiteks logistikasektoris tegutsev ettevõtte, kellele ei sobi funktsionaalsuse mõttes stockoffice-tüüpi hoone, peab olude sunnil valima kehvadest valikutest hetkel parima ja võibolla võtma ajutise pinna. Teine variant on teha plaan vähemalt 12 kuud ette ja valida hetkel veel paberil olevate objektide hulgast. Viimane on ka mõistlik, sest siis saab lasta projekteerida just enda vajadustele vastava ja võimalikult efektiivse kasutusega pinna.
Mõningast valikut üksikute pindade näol on pakkuda stockoffice-tüüpi hoonetes, kus eelmise aasta lõpus valminud hoonetes on saadaval veel mõned üksikud pinnad, mille saaks koheselt üürile võtta. Seega on üürijate vaates kehvas seisus need kliendid, kes kolimise mõttes sunnitud seisus ja ka need, kes on jätnud pinna otsingu viimasele hetkele.
Arendajate poolelt näeme häid võimalusi tulla turule heas asukohas paiknevate projektidega kuna nõudlust jätkuvalt on. Alates 2023. aasta lõpust kuni tänaseni on juba alustatud ca 35 000 m2 mahus multifunktsionaalsete hoonete ehitusega Harjumaal. Lisaks on projekteerimisel mitu suuremat logistika ladudeks sobilikku hoonet, mida juba mitmeid aastaid üüriturule praktiliselt toodud pole.
Millised laopinnad lähevad praegu kõige kiiremini kaubaks ja milliseks kujuneb nõudluse trend käesoleva aasta jooksul?
Kõige kiiremini leiavad omale üürnikud ca 200-400 m2 suurusega multifunktsionaalsed äripinnad, kus on komplektis nii ladu, büroo kui mõningatel juhtudel ka kaubanduspind. See on juba mõnda aeg olnud kindel ühik, mille vastu nõudlus on, ja näeme selle jätkumist.
Mitmeid otsinguid on hetkel töös laadimissildadega laopindadele, aga nagu ülal mainitud, siis lepinguteni jõudmist takistab sobivate objektide vähesus. Eelistatud on pigem Tartu maanteed mööda linnast väljuv suund ja Jüri piirkond. Lisaks tuntakse huvi Pärnu maanteed mööda Tallinnast väljuva piirkonna vastu. Kuna aga pakkumine on madal, siis leitakse üürnikud ka mitte kõige nõutumates asukohtades olevatesse projektidesse.
Millistesse laopindadesse tasub investeerida ja millistesse ei tasu investeerida? Millised on praegu arendajate ja suurinvestorite suhted?
Nõudlus turul toetab uute, heades logistilistes asukohtades asuvate lao- ja stockoffice hoonete turule toomist. Kõrged intressimäärad aga lubavad kopa maha panna vaid väga tugevalt kapitaliseeritud arendajatel.
Rääkides investoritest kui rahavoo-objektide jahtijatest, siis ostuhuvilisi on jätkuvalt rohkem kui müügihuvilisi. Tehinguteni paraku aga ei jõuta, kuna müüjatel puudub selge vajadus ja motivatsioon tehing sooritada. Olukord võib muutuda, kui kindlus turul kasvab ja soovitakse jällegi vabastada vahendeid uute arendusprojektide tarbeks.
Andi Pleskovski
RE Kinnisvara AS juhtiv konsultant/ partner
