Äripindade suurtehinguid tuleb ja ESG saab konkurentsieeliseks

Ärikinnisvara arendajad peavad 2024. aastal ESG aspektidele pöörama oluliselt rohkem tähelepanu, kuna investorite, üürnike ja regulatiivsete nõuete surve jätkusuutlikkuse suunas kasvab jõudsalt ning 2025 tekib ka osadel ettevõtetel aruandluskohustus 2024 aasta kohta.

Tavapärastest tehingutest erinevad suurtehingud turgu liikuma ei pane; täna on Eesti turul ESG-teadlikkus veel suhteliselt madal, märgib RE Kinnisvara juhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo.

Meldo, vastates neljale küsimusele, analüüsib ärikinnisvaraturu olukorda ja heidab valgust saabuvale.

1. Milline on ärikinnisvaraturu käesoleva aasta lähema 6 kuu perspektiiv? Millal hakkavad toimuma suuremad tehingud ja mis suunalised on muutused tehingute arvus ning hindade osas?

Ärikinnisvara üüriturg ootab hetkel majanduse elavnemist. Ilma majanduskasvuta ja sellega kaasneva ettevõtete kasvuga saab enamik üürnikest tänastes ruumides hakkama ja uusi ruume ei otsi, vaid pikendab olemasolevaid üürilepinguid. Üüritehingute arv hakkab suurenema kui majandus näitab elavnemise märke. Täna avaldavad analüütikud ettevaatlikult arvamust, et Eesti majandus on põhja saavutanud või saavutamas, teatud valdkonnad näitavad taastumise märke. Kuigi suuremad muutused jäävad ilmselt 2024. aasta II poolde on küllalt tõenäoline, et ka 6 kuu vaates ärikinnisvara üürituru elavnemist näeme. Olukorras, kus ärikinnisvara pakkumine ületab nõudluse on üürihinnad loomulikult surve all, aga ehitushindade tõus, intressimäärade kasv ja inflatsioon ei anna üürileandjatele erilist ruumi üürihindade langetamiseks – üürihinnad on seetõttu pigem vähe liikuvad, mõnes segmendis vähene langus, teisal paigalseis.

2. Kas eelmise aasta lõpu Viru Keskuse eestlastest omanike väljaostu, nüüd Ülemiste City eestlastest omanike väljaostu ja EfTENi uue kinnisvatrafondi valguses saavad suuremad tehingud kännu tagant liikuma?

Ärikinnisvara ostu-müügiturul ei toimu tehinguid varasemas mahus põhjusel, et tänaste intressimäärade juures ei ole üürituluga objekte omandavatel investoritel pangalaenuga ostu finantseerides võimalik soovitud tootlust saavutada ilma müügihindade olulise languseta või üüritulu märgatava tõusuta. Müüjad ei näita täna valmidust hindu langetada. Intressimäärade langus ning üüritulu kasv läbi üürihindade indekseerimise on küll hetkel aset leidmas, aga nende ulatus on suurteks muutusteks tehinguaktiivsuses vähene. Tavapärastest tehingutest erinevad suurtehingud turgu liikuma ei pane, sest need ei mõjuta eelpool mainitud juurpõhjuseid. Viru Keskuse ja Ülemiste City eestlastest omanike poolt väljaostmine ei ole tavapärased kinnisvaratehingud. Väärib märkimist nende tehingute finantseerimine – mõlemal juhul kaasati investoreid. Samas on tõenäoline, et Eesti kapitali poolset osaluste väljaostu eeskätt Skandinaavia taustaga omanikelt näeme käesoleval aastal veel – Soome ja Rootsi kinnisvarainvestoritel ei ole kodumaal just parimad ajad ja keskendutakse seal kriisi üle elamisele. Efteni uus kinnisvarafond kavatseb investeerida kinnisvaraprojektidesse, mis vajavad edasise tegevuse jätkamiseks lisarahastust. Otseselt tehingutele siit kiiret mõju pigem ei tulene.

Loe rohkem kinnisvarauudised.ee portaalist: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2024/02/23/aripindade-suurtehinguid-tuleb-ja-esg-saab-konkurentsieeliseks

 

Monica Meldo
RE Kinnisvara juhatuse liige/ vanempartner