Väikseid ja keskmise suurusega laopindu nõutakse aina enam

Alanud aastal laopinade turul üüripäringud järjest sagenevad. Stock-office´i segment on Eestis saavutanud ajalooliselt madala vakantsuse taseme 2,7%. Kõrged ehitushinnad kütavad defitsiiti takka. Kinnisvaraeksperdid selgitavad, mida laopindade turul nõutakse ning mida edasi oodata.

RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski:
Hetkel on enim nõutud väikesed ja keskmise suurusega laopinnad, mis tähendab, et otsitakse kuni paarisaja ruutmeetriseid ladusid või siis ca 500-1000 m2 pindasid. Koroonakriisi alguses otsisid ka suured laondusega tegelevad ettevõtted oma logistikaladude täitumise tõttu lisapinda klassikalise laopinna näol, mis tähendab, et tegu on kõrge lae, laadimissildade ja marginaalse mahuga abiruumidega pinnaga. Ent hetkel on majanduse jahenemisest ja tuleviku ebakindlusest tulenevalt suuremate – nagu paari tuhande ruutmeetriste pindade – vastu huvi pigem tagasihoidlik ja püütakse aru saada, mida tulevik toob ja milliseid positsioone tasuks tulevikuks võtta.
Selliseid käike tuleb pikemalt ette planeerida kuivõrd ka turul nii suuri ühikuid pakkuda pole ja arendajad peavad tellimustööna selliseid mahte klientidele arendama. Väikeste ja keskmiste suuruste laopindade otsijad on aga aastavahetuse järgselt taas aktiviseerunud, kuna nad suudavad oma äri paremini muutuvate turutingimustega kohandada ning julgevad jällegi võtta vastu otsuseid kolida kaasaegsematele ja kuluefektiivsematele laopindadele. Tuleb aga arvesse võtta, et sellised ettevõtted otsivad pigem multifunktsionaalseid äriruume. See omakorda tähendab, et mõiste “laopind” on oma klassikalist tähendust viimastel aastatel kaotama hakanud. Kui kunagi mõeldi laopinnana suurt, kõledat, telliskividest laotud seinte ja betoonist valatud estakaadiga hoonet kuskil tööstusrajoonis, siis nüüd on aina enam sulandumas üheks tervikuks kokku ladu, kontor ja müügisaal.
Erinevates arendusprojektides on ruumide sihtotstarbe proportsioonid varieeruvad. Mida kesklinnale lähemal, seda enam on äripinna proportsioon kogu üüritavast pinnast kaubanduspinna poole kaldu ja linnast kaugemale jäävate objektide puhul laopinna poole fokuseeritud. Seega tuleb alati täpsustada, mida laopinna all mõeldakse, kas klassikalist kõrge laega logistikahoonet või hoopis multifunktsionaalset ehitist, millest ladu võib moodustada 30-70% kogu pinnast.
Pool aastat on ärikinnisvaras liiga lühike aeg, et mingeid prognoose või järeldusi teha, aga RE Kinnisvara pikaajalisest kogemusest tulenevalt saame väita, et trendid laopindade turul on sinna suunas, et aina rohkem ettevõtteid on sunnitud leidma ruumid ja kolima Tallinna linna piiridest välja ümberkaudsetesse valdadesse, sest laopindade arendamine linnas ei ole arendajatele piisavalt kasumlik ja üürnikele piisavalt kuluefektiivne. Trend on ka sinna suunas, et aina enam on ettevõtted valmis panustama headesse töötingimustesse ja selle tõttu üüritakse ka kaasaegsemaid hooneid, mis tähendab, et lisaks soojale, kuivale ja puhtale laopinnale üüritakse ka hea sisekliimaga büroopind ja esinduslik müügisaal.

Andi Pleskovski

RE Kinnisvara AS juhtiv konsultant/ partner