Uus olukord äripindade turul nõuab paindlikumat üürileandjat

Koroonakriisis pidid paljud ettevõtted üle vaatama oma ärimudeli, mitmed panema tegevuse pausile või leidma uusi vorme. Kõik see on ärikinnisvara valdkonnas eeldanud üürileandjatelt senisest suuremat paindlikkust. Kui varasemalt mindi tehingusse reeglina sama või sarnase hinnaga, mis kuulutuses toodud, siis nüüd näeme senisest enam kauplemisi ning väga jäigad üürileandjad võivad hätta jääda. Toome välja viis soovitust, mida üürileandja saab silmas pidada, et tagada muutunud oludes sujuvam koostöö partneritega nii praegu kui tulevikus.

  1. Kui eriti uute arenduste puhul oldi seni harjunud viieaastaste üürilepingutega ning ka pangad on eeldanud viieaastaseid äriprognoose, siis nüüd tasub lepingute kehtivus kriitilise pilguga üle vaadata ning võimalusel sõlmida ka lühemaid lepinguid, kuna ebakindlus tuleviku osas on suurenenud.
  2. Lepingud saavad olla paindlikumad ka sisult. Näiteks võib lepingu kehtivuseks jääda viis aastat, kuid paindlik saab olla lepingu lõpetamise tingimuste osas.
  3. Kui varasemalt oli mitmetesse lepingutesse optimistlik üürihinnatõus (näiteks 3-5% aastas) juba sisse kirjutatud, siis nüüd tasub jätta kauplemisruumi ning kaaluda kas madalama hinnatõusu sätestamist või hinnatõusu sidumist tarbijahinnaindeksi kasvuga.
  4. Pinna maksumus tasub kriitilise pilguga üle vaadata. Sageli on kasulikum langetada üüri näiteks 5% kui hoida pinda mõned kuud tühjana, kuna soovitud üürihinnaga klienti ei leidu.
  5. Vastutulelikum tasub olla ka pindade sisustamise osas. Näiteks köögi soetamine on reeglina olnud üürniku korraldada, kuid praegustes oludes võib üürileandjale konkurentsieeliseks olla see, kui suudetakse tulla vastu konkreetse üürniku soovidele ning ruume vastavalt vajadusele ümber ehitada.

Andi Pleskovski
juhtiv konsultant / partner