Kõige elavamad piirkonnad on kesklinn, Põhja-Tallinn ja Lasnamäe – kolm linnaosa, kus iga kuu tehakse üle 100 tehingu. See näitab, et nõudlus pole mitte ainult taastumas, vaid on mitmel pool jõudnud tagasi varasema aktiivsuse tippude lähedale.
Ärikinnisvara on mõjutatud maamaksu tõusust
Ärikinnisvaraturul kasvab aktiivsus juba kolmandat kvartalit järjest. Eriti Harjumaal on hoogustunud lao- ja tootmispindadega seotud tehingud. Investorid otsivad järjest rohkem mitme kasutusvõimalusega objekte, mille väärtus võib ajas suureneda ja mis toodavad rahavoogu juba enne arenduse lõppu.
Ärikinnisvara puhul on aga tänavu üks oluline mõjutaja maamaksu muudatus, mis puudutab nii eraisikuid kui ettevõtjaid. Valitsus on andnud kohalikele omavalitsustele suurema otsustusõiguse maksude määramisel ning tõstnud maamaksu piirmäärad uutesse kõrgustesse.
Nii on elamu- ja maatulundusmaa puhul maksimaalne määr tõusnud 0,5%-lt 1,0%-le, ärimaal ja tootmismaal aga koguni 1%-lt 2%-le maa maksustamishinnast. Lisaks on 2025. aastast lubatud aastane maamaksu kasv kuni 50% (võrreldes varasema 10% suuruse piirmääraga), mis tähendab omanikele märkimisväärset lisakulu.
Näiteks 2000 m² krundil paikneva büroohoone omanikule võib see tähendada maamaksu kasvu 10 000 eurolt 30 000 eurole. Selle mõju kinnisvara netotulule võib olla ligi –2,33% ja objekti turuväärtusele sadades tuhandetes eurodes.
See muudab eriti ärikinnisvara omanike ja arendajate strateegilisi otsuseid, sest kulude optimeerimine ja maamaksu mõju pikaajaline eelarvesse planeerimine on vältimatu. Üle tuleb vaadaata üürilepingud ning investeerida hoone väärtuse hoidmisse ja energiatõhususse, et säilitada atraktiivsus ja konkurentsivõime.
Muudatused mõjutavad ka hoonestusõiguse tasusid, mis on sageli seotud maa maksustamishinnaga. Eriti puudutab see arendajaid ja ettevõtteid, kes tegutsevad munitsipaal- või riigimaal.
Ettevaade mõõdukalt positiivne
Üldjoontes on vaade Eesti tänavusele kinnisvaraturule mõõdukalt positiivne. Tehingute arv on tõusmas, hinnad stabiilsed või kerge tõusutrendiga, kuid ostjad ja investorid on siiski veel mõnevõrra ettevaatlikud. Intressimäärade liikumine, inflatsioon ja geopoliitiline olukord jäävad võtmeteguriteks ka lähitulevikus.
Kinnisvaraturg on selgelt taas liikvele läinud. Raha liigub jälle telliste ja betooni suunas, kuid nüüd juba palju kaalutletumalt kui varem. Uued maksureeglid ja kasvav nõudlus energiatõhusate, kaasaegsete ja kvaliteetsete objektide järele kujundavad kinnisvaraturu uut nägu ning võidavad need, kes planeerivad pikaajaliselt ja nutikalt.
