Kes kolib SEB pangast vabaks jäävasse maamärki?

SEB maja ostis 2020. aastal äraEast Capital Fond. East Capital Real Estate AS-i investeeringute juht ja juhatuse liige Martin Otsa ütles Delfi Ärilehele, et SEB peahoone Tornimäe ärikvartalis on Eesti esimene pilvelõhkuja ning omamoodi maamärk Tallinna siluetis juba 1998. aastast.

Pärast SEB panga väljakolimist läbib hoone tema sõnul kapitaalse uuenduskuuri. Nüüdisaegse ja energiatõhusa büroohoone taasavamine Tallinna ühes hinnatuimas äripiirkonnas on Otsa sõnul kavandatud 2030. aastasse, mistõttu on praegu veel vara uutest potentsiaalsetest üürnikest rääkida. „Hoone jääb oma asukohas kindlasti multifunktsionaalseks – lisaks kontoriruumidele tulevad sinna restoranid ja igapäevateenuseid osutavad ettevõtted,“ kinnitas Otsa.

Aga kes ikkagi asemele tuleb ja mis tingimustel?

Spekuleerida selle üle, kellest võiks saada maamärgi uus ankurüürnik, võib siiski.

„See on huvitav küsimus tõesti. Kõik pangad on n-ö liikunud,“ tõdes Fausto Capitali müügi- ja turundusosakonna juht Sandra Metsa, tuues esile, et LHV ehitab parasjagu uut hoonet, Swedbank kolib peagi, samuti on nüüd teada, et SEB kolib lähiajal Talsinki elu- ja ärikvartalisse.

„Luminor küll on paigas, aga teised suured pangad on kõik liikunud,“ märkis ta. „See on ilmselt ajastu märk. Järgmiseks 15 aastaks on pangad paigas ja ei lähe kuskile. Kui mitte kauemaks.“ Metsa tõi esile, et Swedbank oli näiteks oma Liivalaia tänava majas koguni 30 aastat, enne kui otsustas kolida uude ja moodsasse hoonesse.

Nüüdseks on teada, et maja läheb viieks aastaks kapitaalremonti. Ärikinnisvara asjatundja Metsa hinnangul ilma rekonstrueerimata poleks omanikul tõesti majja niisama lihtne hea hinna eest uusi häid üürilisi leida.

 

See on ilmselt ajastu märk. Järgmiseks 15 aastaks on pangad paigas ja ei lähe kuskile. Kui mitte kauemaks.

Põhjus jällegi lihtne, hoone ei vasta praegusel kujul enam turu ootusele. Metsa möönis, et majas on küll ka teisi, väiksemaid üürnikke, aga see osa, kust SEB minema kolib, on ikkagi pangale ehitatud ja selgelt panga funktsiooniga. Kuna aga võib olla üsna kindel, et ühtegi teist panka sinna ei koli, vajabki maja korralikku ümberehitust.

24 maapealse korrusega ja klaasfassaadiga SEB maja on valminud 1999. aastal, samuti ligi 30 aastat tagasi nagu Swedbanki endine hoone. „Selle tehnosüsteemid on ilmselt vanad ja aegunud ning ma ei ole kindel, kui palju omanik vahepeal sinna investeerinud on,“ arutles Metsa. „Aga pigem kolib ju ka SEB pank ära sealt seepärast, et maja ei vasta enam teatud spetsiifilistele nõuetele.“

Uue üürniku puhul on küsimus tema kantavates kõrvalkuludes. Üks asi on muidugi üürihind, aga teine see, kui palju tuleb püsikulude tõttu juurde maksta. Samuti mängivad valikus rolli hoone mugavus ja sisekliima. „Üürivad ettevõtted hindavad alati ka seda, kui hea on seal nende endi töötajatel olla.“

Üürnike leidmisega piirkonnas probleeme pole

Parasjagu kerkib uus maja ka LHV-le, seega seisab LHV praeguse hoone City Plaza omanik samuti õige pea küsimuse ees, mida teha vabaneva majaga. Swedbank kolib peagi Arterisse ja nende vana maja puhul on Metsa sõnul küsimus, kas muudetakse selle funktsiooni või jääb see büroohooneks.

Kindel on, et seegi hoone on vana ja vajab uut hingamist. „Või siis üüritakse ta väga odava hinnaga välja. Kuid samamoodi on ka see ehitatud panga jaoks ja tavabürooklient selliseid ruume ei vaja nagu ka SEB hoone.“

Metsal on omast käest tuua kaks näidet. Üks neist on aadressil Tartu maantee 13 asuv Kompassi maja, mille Fausto Capital ära ostis. Ka see hoone tuli 2016. aastal täielikult rekonstrueerida. „Sel hetkel vajas maja täpselt samamoodi uut hingamist, et turu nõuetele vastata. Tehnosüsteemid, fassaad ja mis kõik seal uuendati,“ loetles Metsa.

Nn vanast Postimehe majast aadressil Maakri 23a jäi aga põhjaliku rekonstrueerimise käigus alles vaid betoon. „Kõik löödi tühjaks. Tehti uus fassaad, pandi uued aknad, tehnosüsteemid, ehitati lisakorrused. See on stiilinäide, kuidas saab vana maja uueks.“

SEB maja tulevikus võiks Metsa hinnangul olla kõne all ka maja funktsiooni muutmine – see poleks enam büroo-, vaid mingi muu otstarbega hoone. „Aga kuna tegemist on ikkagi märgilise hoonega, loodan, et hoone välimus ei muutu. Ta on ikkagi üks hoonetest, mis määrab ära Tallinna silueti, üks maamärkidest,“ rõhutas Metsa.

Tema usub, et nn SEB majja tulevad ikkagi nn väiksemad ühikud ehk seda hakkavad üürima mitu ettevõtet. „Koht on tõmbekeskus ja üürnike leidmisega siin piirkonnas probleemi ei ole, kui sul on kas uus või värskelt renoveeritud hoone,“ kinnitas ta.

Hoonel on potentsiaali mõjutada nii pakkumisi kui nõudlust

RE Kinnisvara juhatuse liige Monica Meldo tõdes, et SEB panga peahoone vabanemine on kahtlemata märkimisväärne sündmus Tallinna ärikinnisvaraturul, millel on potentsiaali mõjutada nii pakkumist kui ka nõudlust kesklinna piirkonnas.

„Hoone arhitektuurne ja ajalooline väärtus on märkimisväärne – tegemist on Eesti taasiseseisvumisjärgse perioodi esimese kõrghoonega, mis sümboliseerib uue ajastu algust Eesti ärikinnisvara arengus ning on kujunenud silmapaistvaks ja äratuntavaks maamärgiks linnapildis,“ nentis Meldo.

Asub absoluutses ärikeskuses

Hoone strateegiline asukoht Tallinna absoluutses ärikeskuses (CBD – Central Business District), selle nähtavus igast suunast ja laialdane tuntus nii kohalike kui ka rahvusvaheliste ettevõtete seas loovad tema hinnangul tugeva konkurentsieelise ning muudavad selle atraktiivseks potentsiaalsetele uutele üürnikele, kes otsivad esinduslikku ja keskset asukohta.

Kaasaegne ärikinnisvaraturg, eriti A-klassi büroopindade segment, väärtustab aga Meldo sõnul üha enam keskkonnasäästlikkust, kõrget energiatõhusust ja ruumilahenduste paindlikkust, mis võimaldavad kohanduda muutuvate töökorraldusmudelitega (nt hübriidtöö).

„Vanemate hoonete, isegi ikooniliste objektide nagu SEB maja, konkurentsivõime sõltub otseselt nende võimest pakkuda tänapäevastele nõuetele vastavat töökeskkonda,“ selgitas ta. See hõlmab nii ajakohaseid tehnilisi lahendusi (ventilatsioon, jahutus, küte, sideühendused) kui ka kasutajakogemust, mis arvestab töötajate heaolu, mugavust ja produktiivsust soodustavaid tegureid.

Selle tagamiseks on tema hinnangul möödapääsmatu investeerida märkimisväärselt tehnosüsteemide moderniseerimisse, energiatõhususe parandamisse ja siseruumide täielikku renoveerimisse vastavalt kaasaegsetele standarditele ja üürnike ootustele. „Ilma selliste investeeringuteta võib hoone atraktiivsus langeda võrreldes uute arendustega.“

Millised on rendihinnad?

Mis puutub üürihindasid, siis Tallinna kesklinna piirkonnas varieeruvad vanemate, renoveerimata või osaliselt renoveeritud äripindade üürihinnad Monica Meldo sõnul tavapäraselt vahemikus 10–14 €/m² kuus.

„See hind sõltub oluliselt hoone tehnilisest seisukorrast, viimase renoveerimise ulatusest ja ajast, täpsest asukohast kvartali siseselt ning pakutavatest lisaväärtustest (nt parkimisvõimalused, ligipääsetavus ühistranspordiga, hoonesisesed teenused),“ selgitas ta.

Uute või hiljuti täielikult ja kõrgetasemeliselt rekonstrueeritud A-klassi büroohoonete üürihinnad algavad üldjuhul 16–20 €/m² ning võivad mainekamates ja energiatõhusamates hoonetes küündida ka oluliselt kõrgemale.

„Eriti hinnatud on hooned, mis pakuvad tõendatud energiatõhusust (nt rahvusvahelised sertifikaadid nagu LEED või BREEAM), kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi ning kvaliteetset ja proaktiivset haldusteenust, mis tagab üürnike rahulolu pikas perspektiivis.“