Kes kolib SEB pangast vabaks jäävasse maamärki?
Tallinna ühe tuntuma kõrghoone, SEB panga peamaja, tulevikku saatvad küsimused köidavad nii ärikinnisvara eksperte kui ka linnakodanikke. RE Kinnisvara juhatuse liige Monica Meldo rõhutab, et ikoonilise hoone vabanemine ei mõjuta ainult üht kinnisvaraobjekti, vaid võib kujundada ümber kogu kesklinna äripindade pakkumise ja nõudluse dünaamika.
Artikkel ilmus 13.05.2025 Ärilehes.
Kes kolib SEB pangast vabaks jäävasse maamärki? Ärikinnisvara asjatundja: pank see igatahes pole
Põhjus on lihtne: pikalt paigal olnud suured pangad on üksteise järel juba kolinud või parasjagu teevad seda. Milline tulevik siis Tallinna ühte ikoonilisemat hoonet ootab?
SEB maja ostis 2020. aastal äraEast Capital Fond. East Capital Real Estate AS-i investeeringute juht ja juhatuse liige Martin Otsa ütles Delfi Ärilehele, et SEB peahoone Tornimäe ärikvartalis on Eesti esimene pilvelõhkuja ning omamoodi maamärk Tallinna siluetis juba 1998. aastast.
Pärast SEB panga väljakolimist läbib hoone tema sõnul kapitaalse uuenduskuuri. Nüüdisaegse ja energiatõhusa büroohoone taasavamine Tallinna ühes hinnatuimas äripiirkonnas on Otsa sõnul kavandatud 2030. aastasse, mistõttu on praegu veel vara uutest potentsiaalsetest üürnikest rääkida. „Hoone jääb oma asukohas kindlasti multifunktsionaalseks – lisaks kontoriruumidele tulevad sinna restoranid ja igapäevateenuseid osutavad ettevõtted,“ kinnitas Otsa.
Aga kes ikkagi asemele tuleb ja mis tingimustel?
Spekuleerida selle üle, kellest võiks saada maamärgi uus ankurüürnik, võib siiski.
„See on huvitav küsimus tõesti. Kõik pangad on n-ö liikunud,“ tõdes Fausto Capitali müügi- ja turundusosakonna juht Sandra Metsa, tuues esile, et LHV ehitab parasjagu uut hoonet, Swedbank kolib peagi, samuti on nüüd teada, et SEB kolib lähiajal Talsinki elu- ja ärikvartalisse.
„Luminor küll on paigas, aga teised suured pangad on kõik liikunud,“ märkis ta. „See on ilmselt ajastu märk. Järgmiseks 15 aastaks on pangad paigas ja ei lähe kuskile. Kui mitte kauemaks.“ Metsa tõi esile, et Swedbank oli näiteks oma Liivalaia tänava majas koguni 30 aastat, enne kui otsustas kolida uude ja moodsasse hoonesse.
Nüüdseks on teada, et maja läheb viieks aastaks kapitaalremonti. Ärikinnisvara asjatundja Metsa hinnangul ilma rekonstrueerimata poleks omanikul tõesti majja niisama lihtne hea hinna eest uusi häid üürilisi leida.
See on ilmselt ajastu märk. Järgmiseks 15 aastaks on pangad paigas ja ei lähe kuskile. Kui mitte kauemaks.
Põhjus jällegi lihtne, hoone ei vasta praegusel kujul enam turu ootusele. Metsa möönis, et majas on küll ka teisi, väiksemaid üürnikke, aga see osa, kust SEB minema kolib, on ikkagi pangale ehitatud ja selgelt panga funktsiooniga. Kuna aga võib olla üsna kindel, et ühtegi teist panka sinna ei koli, vajabki maja korralikku ümberehitust.
24 maapealse korrusega ja klaasfassaadiga SEB maja on valminud 1999. aastal, samuti ligi 30 aastat tagasi nagu Swedbanki endine hoone. „Selle tehnosüsteemid on ilmselt vanad ja aegunud ning ma ei ole kindel, kui palju omanik vahepeal sinna investeerinud on,“ arutles Metsa. „Aga pigem kolib ju ka SEB pank ära sealt seepärast, et maja ei vasta enam teatud spetsiifilistele nõuetele.“
Uue üürniku puhul on küsimus tema kantavates kõrvalkuludes. Üks asi on muidugi üürihind, aga teine see, kui palju tuleb püsikulude tõttu juurde maksta. Samuti mängivad valikus rolli hoone mugavus ja sisekliima. „Üürivad ettevõtted hindavad alati ka seda, kui hea on seal nende endi töötajatel olla.“
Üürnike leidmisega piirkonnas probleeme pole
Parasjagu kerkib uus maja ka LHV-le, seega seisab LHV praeguse hoone City Plaza omanik samuti õige pea küsimuse ees, mida teha vabaneva majaga. Swedbank kolib peagi Arterisse ja nende vana maja puhul on Metsa sõnul küsimus, kas muudetakse selle funktsiooni või jääb see büroohooneks.
Kindel on, et seegi hoone on vana ja vajab uut hingamist. „Või siis üüritakse ta väga odava hinnaga välja. Kuid samamoodi on ka see ehitatud panga jaoks ja tavabürooklient selliseid ruume ei vaja nagu ka SEB hoone.“
Metsal on omast käest tuua kaks näidet. Üks neist on aadressil Tartu maantee 13 asuv Kompassi maja, mille Fausto Capital ära ostis. Ka see hoone tuli 2016. aastal täielikult rekonstrueerida. „Sel hetkel vajas maja täpselt samamoodi uut hingamist, et turu nõuetele vastata. Tehnosüsteemid, fassaad ja mis kõik seal uuendati,“ loetles Metsa.
Nn vanast Postimehe majast aadressil Maakri 23a jäi aga põhjaliku rekonstrueerimise käigus alles vaid betoon. „Kõik löödi tühjaks. Tehti uus fassaad, pandi uued aknad, tehnosüsteemid, ehitati lisakorrused. See on stiilinäide, kuidas saab vana maja uueks.“
SEB maja tulevikus võiks Metsa hinnangul olla kõne all ka maja funktsiooni muutmine – see poleks enam büroo-, vaid mingi muu otstarbega hoone. „Aga kuna tegemist on ikkagi märgilise hoonega, loodan, et hoone välimus ei muutu. Ta on ikkagi üks hoonetest, mis määrab ära Tallinna silueti, üks maamärkidest,“ rõhutas Metsa.
Tema usub, et nn SEB majja tulevad ikkagi nn väiksemad ühikud ehk seda hakkavad üürima mitu ettevõtet. „Koht on tõmbekeskus ja üürnike leidmisega siin piirkonnas probleemi ei ole, kui sul on kas uus või värskelt renoveeritud hoone,“ kinnitas ta.