Patiseis pidurdab turgu: laopindade arendaja ootab, üürnik viivitab

RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski kommenteerib teemat alljärgnevalt.

Põhiline märksõna on paindlikkus. Kui kunagi mõeldi laopinna all nelinurkset risttahukat kuhu kaup külma, niiskuse ja päikesevalguse eest varjule tuua, siis nüüd on mõiste laopind saanud täiesti uue tähenduse. Võib kindlalt väita, et ka laopinna üürnik on täna valiv ja otsib kindlaid väärtusi, kriteeriume. Kui umbes 7-8 aastat tagasi hakkasid Tallinna lähedale kerkima esimesed stock-office tüüpi hooned, siis oli arendajatel kindel muster, et hoone jagati võrdse suurusega ühikuteks. Täna selline äriplaan aga edu ei taga.

Edukad on projektid, mille üüritavate ühikute suurus on väga varieeruv ja arvestab erinevate üürihuviliste profiilidega. Ühes hoones võib leida pinna nii üürnik, kes soovib umbes 100 m2 ladu, aga ka üürnik kes soovib mitu tuhat ruutmeetrit pinda üürida. Paindlikkust tuleb ka üles näidata lepingu pikkuse osas. Edukamad on need arendajad, kes suudavad klientidele pakkuda lepinguid ka lühemaks perioodiks, kui seda on laialt levinud 5-aastane üüriperiood. Eriti just väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted vajavad sellist vastutulekut.

Kuna ehitushinna tõttu on ka üürihinnad teinud märgatava kasvu paaril viimasel aastal, siis edukamad on projektid, millel on parem logistiline asukoht ja nähtavus. Kõrget üürihinda on keeruline küsida mitte atraktiivse asukohaga projektides – seega nii mitmedki arendusprojektid jäävad hetkel ootele kuniks üürnike võimekus kõrgemat üüri maksta jõuab kiiresti kasvanud ehitushindadele järele.

Aina rohkem on kasvanud üürnikke teadlikkus ka hoone kõrvalkulude kohta ja lisaks üürihinnale peab arendaja suutma teha ka prognoose hoone ja pindade ülalpidamiskulude kohta. Üks olulisemaid otsuseid on hoone kütteliigi valik. Konkurentsis püsimiseks tuleb pingutada ka arhitektuurilise väljanägemise osas – mida parema nähtavusega asukoht, seda esinduslikum ja silmapaistvam peaks hoone olema, et kõnetada tulevaseid üürnikke.

Üürnike poole pealt vaadates tuleb öelda, et aina rohkem ettevõtteid jätab kolimisotsuse nii-öelda viimasele hetkele ehk ollakse seisukohal, et küll turult midagi ikka leiab. Kui väiksemate ühikute puhul see väide peab ka paika, siis suuremate üüripindade puhul tuleks kaaluda ka objekte, mille ehitus pole veel alanud ja arvestada, et pinnale saab kolida umbes aasta pärast üürilepingu allkirjastamist.