Tallinn peaks leevendama parkimiskohtade nõuet
Elamute juurde pole enam nii palju parkimiskohti vaja, samal ajal võiks ärikinnisvara puhul neid mõnes kohas rohkemgi olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Monica Meldo.
Parkimiskohtade nõudlus on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud, seda nii kohtade arvu kui iseloomu osas. Arendaja peab näiteks mõtlema, kuidas võimaldada kinnistul jagamisteenusega kasutatavate autode ja tõukerataste parkimine ning elektriautode laadimine. Samuti on elementaarne rattaparkla olemasolu.
Samas on elukondliku kinnisvara puhul toimunud muutused ka inimeste soovides. Näiteks kesklinnas korterelamusse suurema korteri ostjad ei soovi enam sageli kahte parkimiskohta juurde soetada.
Tihti ei pea väiksema, ühe- kuni kahetoalise, korteri ostjad üldse parkimiskohta vajalikuks, sest see on lihtsalt liiga kallis ja aina rohkematel noortel polegi enam oma autot. Samal ajal sooviksid aga ärikinnisvara arendajad ärihoonete juurde sageli veidi rohkem parkimiskohti rajada. Siin tulekski rohkem arvesse võtta konkreetse piirkonna vajadusi, mitte ühtlaselt kehtestatud normatiive.
Nõue aastast 2016
Millised need normatiivid on? 2016. aastal hakkas kehtima uus linnatänavate standard, kus kasvas hüppeliselt parkimiskohtade arvu tagamise nõue elamute puhul.
Kuigi aastast 2016 on möödas juba päris palju aega, on kinnisvaraarendus üldiselt nii pika vinnaga tegevus, et alles praegu saame hinnata selle uue standardi mõjusid ja vastavust tegeliku elu vajadustele. Iseenesest on uues linnatänavate standardis ka palju head, näiteks on seal palju rõhku pandud kergliiklusteede ja linnahaljastuse arendamisele.
Ent võrreldes 2003. aastast pärineva varasema standardiga on uues versioonis nähtud uute hoonete rajamisel parkimiskohti ette 60-65% rohkem kui varem. Kui varem oli ette nähtud keskmiselt 0,9 parkimiskohta ühe korteri kohta, siis nüüd keskmiselt 1,4. Sealjuures on parkimiskohtade nöue ühe korteri kohta sama olenemata sellest, kas tegu on äärelinna või kesklinnaga. Viimases teatavasti on ruumipuudus suurem ja autovajadus sageli väiksem.
Siit jõuamegi probleemi tuumani. Aastal 2024 pole elamute juurde enam nii palju parkimiskohti vaja. See annaks võimaluse laiendada kortermajade ümber mõnusat ühiskasutatavat linnaruumi haljasalade suurendamise, mänguväljakute ja istumiskohtade lisamisega.
Praegu on parklaid, kus osa kohti jäävadki tühjaks, sest parkimiskohad on seotud kindla korteriga ja keegi teine neid justkui kasutada ei tohiks. Tuleb arvestada ka selle nüansiga, et parkimiskohtade rajamise maksab lõpuks kinni ju korteriostja, mis näiteks noore pere puhul ahendab veelgi nende võimalusi oma kodu hankimisel.
Loe rohkem Äripäevast: https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/08/13/monica-meldo-tallinn-peaks-leevendama-parkimiskohtade-nouet
Monica Meldo
RE Kinnisvara AS juhatuse liige / vanempartner
