Analüüs: ärilinnakus peab elu käima 24/7

Suur osa büroopindu üürile võtvatest ettevõtetest ei otsi pelgalt ruumi töölaudade paigutamiseks, vaid töötajaid motiveerivat ja ettevõtte tegevust toetavat keskkonda. Otsitav keskkond väljub konkreetse büroo ja seda pakkuva büroohoone seinte vahelt ning hõlmab suuremat ümbritsevat ala.

Kuigi büroopindade turul on praegu vaiksem aeg, pole bürooruumide vajadus aga kadunud, lihtsalt nii potentsiaalsed üürnikud kui büroopindade arendajad käituvad majanduse olukorrast tulenevalt ettevaatlikumalt. Kui majandustsükkel hakkab taas kasvu suunas liikuma, hakkab ka huvi nii uute bürooruumide üürile võtmise kui nende turule toomise vastu taas kasvama.

Aina rohkem otsitakse mitte ainult tööruume oma ettevõttele, vaid lisaks headele töötingimustele büroos ja ärihoones tervikuna on üürihuvilistele boonuseks ka ümbruskond, kus pakutakse mitmesuguseid lisateenuseid, sh nii äriteenuseid kui töötajatele hüvesid pakkuvaid teenuseid.

Eelistatud on rohkem kui ühe toidukoha olemasolu, hea, kui lähipiirkonnas oleks ka toidupood. Piirkonnale lisab populaarsust spordiklubi. Töötajatele meeldib ka lastehoiu või lasteaia paiknemine töökoha läheduses, samuti paljude muude teenuste mugav kättesaadavus – juuksur- ja iluteenus, pesumaja ja keemiline puhastus, apteek ja terviseteenused jne.

Suurt rolli mängib ka piirkonna heakorrastatus ja akendest avanevad vaated. Sageli on üksikute uute büroohoonete puhul keerulisem üürnikke leida, kui paiknetakse vanema hoonestuse või veel arendamata ala keskel ja akendest avaneb vaaed räämas tööstusmaastikule või tühermaale.

Tihti soovivad üürihuvilised ka pargi- või rohealasid, mis võimaldavad puhkepausidel lõõgastumist või sobivate ilmastikuolude puhul koguni väljaspool bürood töötamist.

Parima tulemuse annab ühtne kontseptsioon

Büroo läheduses on oodatud ka ladus liikluskorraldus ja head parkimistingimused, samuti korras viida- ja sildimajandus, mis teeb klientidele ja külastajatele üürnikust ettevõtte leidmise lihtsaks.

Parim võimalus kirjeldatud keskkonna loomiseks on juhul, kui üks arendaja või kooskõlastatult tegutsevad arendajad omavad suuremat maa-ala, mida arendatakse ühtse kontseptsiooni alusel. Pelgalt planeeringu alusel äripiirkonnaks määratud maa-ala täitmine ärihoonetega erinevate arendajate poolt ei pruugi soovitud tulemust anda.

Veel halvem on olukord juba hoonestatud aladel, kus paljud kinnisvaraomanikud isegi ei tegele aktiivselt ala arendamise või nende valduses oleva kinnisvara parendamisega ja seeläbi on koos väga erinevas vanuses ja seisundis ning erinevate funktsioonidega hooneid. Näiteks Pärnu maantee ja Järvevana tee vaheline ala omab asukoha mõttes kahtlemata head potentsiaali, aga killustatus erinevate omanike vahel ei ole sellel siiani lasknud realiseeruda.

Tallinna kaks suurimat ühtse kontseptsiooni alusel arendatavat ärilinnakut on täna Ülemiste City ja Teaduspark Tehnopol. Lisaks on alasid, kus erinevate omanike püstitatud või omatavad ärihooned kooskõlas piirkonna atraktiivsust parandavad. Tihedalt paiknevate ärihoonetega piirkondi leiab enim südalinnast.

Osa populaarseid büroopindade asukohti on tekkinud teisel teel. Kui Ülemiste City ja Tehnopol alustasid konkreetse ärilinnaku loomiseks visiooniga, siis on mitmeid äri- ja elukvartaleid, kus asuvad bürooruumid on üürnike hulgas äärmiselt populaarsed, nagu näiteks Rotermanni kvartal.

Erinevate kinnisvarade kooslus loob hea keskkonna

Elukvartali ja ärikvartali sümbioos tähendab muu hulgas seda, et töötajatele boonuseks olevate teenuste sissetoomine on elukvartali toel palju lihtsam. Väga oluline on asjaolu, et elu kvartalis ei lõpe koos tööpäeva lõpuga, mil töötajad koju siirduvad, ega nädalavahetustel.

Büroode piirkonnas heade toidukohtade püsima jäämiseks on suur abi sellest, kui nende klientuur ei piirdu tööpäeviti hommiku ja lõunasöögi ostjatega, vaid külastajaid leidub ka õhtusel ajal ja nädalavahetustel, sama on ka mitmete muude teenustega.

Kuna täna kaasavad paljud ettevõtted (sealjuures kõige kiiremini kasvavad ja büroopindade turgu oluliselt mõjutavad tehnoloogiaettevõtted) ka välistööjõudu, siis on aktuaalne ka töötajatele sobivate eluruumide leidmine. Lisaks välistöötajatele on ka Eesti noorema põlvkonna töötajad eluruume üürimas ja teevad seda eelistatult töökoha läheduses.

Tulevik on multifunktsionaalsete linnakute päralt. Paralleeli võib siin tõmmata kaubanduskeskustega, kus juba mõnda aega tagasi alustati kaubanduse kõrvale suuremas mahus meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimaluste sissetoomist.

Äri- ja elukinnisvara sümbioosile ja tänu sellele tekkivale mitmekesisisele keskkonnale mõtlevad tänasel päeval kindlasti kõik ärilinnakute arendajad.