Esiplaanil kvaliteet ja asukoht: millised on trendid ja mõjutajad 2024. aasta ärikinnisvaraturul?
Ajakiri Ärikinnisvara ja -haldus kirjutas märtsiväljaandes 2024. aasta ärikinnisvaraturu trendidest ning vastas ka RE Kinnisvara juhatuse liige ja juhtivpartner Monica Meldo.
Kuigi koroonapandeemia tõttu kaugtööle suundumine tekitas kinnisvaraturul omajagu segadust, on praeguseks selge, et vajadus nüüdisaegse ja kesklinnas asuva ärikinnisvara järele pole kuskile kadunud.
„Vaieldamatult vähendab kaugtöö nõudlust büroopindade järele ja üürnike poolt üüritavate ruumide mahtu. Kuid siin on palju detaile,“ ütleb RE kinnisvara juhatuse liige Monica Meldo, kelle sõnul kaugtöö ei kahanda üüritavate büroode mahtu kohe, vaid pikema perioodi jooksul. Ühe põhjusena toob ta välja selle, et suur osa büroopindadest on üürile antud tähtajaliste üürilepingute alusel. Teisena nimetab Meldo, et töötajad eelistavad tänapäeval hoopis hübriidtööd, kus tööaeg jaguneb büroo ja kodukontori vahel. „Kolmandaks, praeguses majandussituatsioonis väheneb büroopindu vajavates sektorites ka töötajate arv. Aga majanduse kasvule pöördudes on suur tõenäosus ka töötajate arvu kasvuks, mis hakkab nõudlust büroopindade järele hoopis tõstma ja toimib vastukaaluna kaugtööst tingitud vähenemisele,“ sõnab ta.
Uus ja kvaliteetne
„Majanduslanguse tagajärjel vähenes eelmisel aastal büroopindade nõudlus ebakindluse tõttu märgatavalt. Siiski on uus aasta toonud turule mõningast aktiivsuse kasvu,“ avaldab ka Uus Maa ärikinnisvara juhiabi Kristi Tamm. „Enamikul ettevõtetel on praeguseks paigas kontoris käimise ja kodus töötamise põhimõtted ning massilist kontoritest loobumist pole hübriidtöö kaasa toonud. Pigem näevad paljud ettevõtted, et füüsilise kohtumise kaudu on oluline hoida organisatsioonikultuuri ja parandada meeskonnatööd. On mõistetud, et füüsiline kohalolek on hädavajalik töötajate lojaalsuse, organisatsioonikultuuri säilitamise, paremate ideede genereerimise ja koostöö soodustamiseks,“ räägib Tamm ja lisab, et kontorist loobumine kulude kokkuhoiu eesmärgil on tõenäoliselt toimunud vaid mõne väikeettevõtte puhul.
Ta toob välja, et need ettevõtted, kes enne koroonakriisi uue büroopinna üürisid, vähendavad nüüd uue lepinguperioodi jooksul pinna suurust, sest hübriidtöö mõjul on pinnavajadus veidi vähenenud.
„See toob turule uusi ja kvaliteetseid büroopindu, mis omakorda võib innustada vanemaid pindu üürivaid ettevõtteid kolimisotsust tegema. Kuna vanematel pindadel on sageli kõrgemad kõrvalkulud kui uutes hoonetes, võib uuemale pinnale kolimine mõnel juhul kulude kokkuhoiuks olla mõistlik, eriti kui õnnestub toime tulla pisut väiksema pinnaga,“ selgitab Tamm.
„Üldine trend on see, et büroopinda vähendades kvaliteediklassis allapoole ehk odavamate üürihindade tasemele ei liiguta – töökeskkond on enamikule ettevõtetele töötajate hoidmiseks ja uute edukaks värbamiseks äärmiselt oluline. Tihti lubab büroopinna vähendamisest tingitud kokkuhoid isegi üürida väiksema büroo kallima üürihinnaga ja pakkuda nii parimaid töötingimusi,“ kinnitab Meldo.
„Siinkohal on ka oluline märkida, et suhtes tööjõukuludesse on töökoha hind büroos vaid ligi 10–15%, st muude sisenditega võrreldes on siin kulude kärpimise efekt vähene. Nii ei ole soodne üürihind praegu ettevõtetel büroo üürimisel olulisim tegur, esiplaanil on töökeskkonna kvaliteet ja asukoht.“
Loe rohkem ajakirjast Ärikinnisvara ja-haldus, märts 2024.
Monica Meldo
RE Kinnisvara juhatuse liige/ vanempartner
