Muutused korterite üüriturul
2020. aasta on kinnisvaraturul olnud huvitav aeg. Kevadel alguse saanud ja hetkel taas pead tõstnud koroonakriis on mõju avaldanud ka elamispindade üüriturule.
Suurem muutus on aset leidnud just pakkumiste poolel, sest Airbnb ja teised külaliskorterid üüritakse välja nüüd pikaajaliselt. Samuti on pakkumiste arvu tõstnud välistööjõu ja välistudengite arvu vähenemine, kelle õppetöö on korraldatud online süsteemide kaudu enda koduriigist. Positiivne on see, et külaliskorterite pikaajalisele üüriturule tulemisega on tõusnud üürikorterite keskmine kvaliteet ning kehvemas seisus korterite üürihindadest on lastud “õhk välja”.
Kuna üürihuviliste arv on langenud, siis on sellest tulenevalt langenud ka üürimäärad, mida ollakse nõus maksma. Näeme turul praegu olukordi, kus üürnik kasutab praegust olukorda ära ning isegi need, kelle palganumber kahanenud ei ole, küsivad siiski soodustusi. Samas kogeme ka olukordi, kus üürileandja ei ole nõus hinda langetama, kartes seeläbi kaotada tootluses. Üürileandjatel tasuks aga mõelda, kas ehk oleks kasumlikum korter konkurentsivõimelise hinnaga koheselt üürile anda, mitte lasta sel seista mõned kuud tühjana, proovides leida kõrgema hinnaga nõus olev üürnik. Tihtipeale ei mõista üürileandjad, et aasta lõikes võib hinna langetamine kokkuvõttes olla kasumlikum, sest tühjana seisva korteri eest tuleb tasuda ka kõrvalkulude arveid.. Nagu öeldakse – parem varblane peos, kui tuvi katusel.
Kuumad piirkonnad Tallinnas ei ole aasta lõikes muutunud. Enim soovitakse kortereid üürida ja antakse ka üürile ikka Kesklinnas ja selle lähiümbruses.
Sel aastal on olnud näha, et üürnike teadlikkus oma õigustest on tõusnud. Ilmselt on see seotud sellega, et meedias on üürituru temaatika aktiivsemalt esile kerkinud ning õigused on tavainimestele paremini arusaadavaks tehtud. Ka välismaalased leiavad üürikorterite pakkumised portaalidest lihtsamini üles ning oskavad võtta ühendust õigete kontaktidega. See näitab, et digitaalne infovahetus on Eestis hea ja selgesti mõistetav. Koroonakriis on pannud maaklereid leidma ka uusi ja mugavaid lahendusi korterite tutvustamiseks potentsiaalsetele üürnikele – kortereid näidatakse videosilla vahendusel ning harvad ei ole ka juhused, kus leping sõlmitakse puhtalt digitaalseid vahendeid kasutades. Sellised mugavad lahendused aitavad kortereid välja üürida näiteks ka neile, kes peavad viibima isolatsioonis või neile, kes asuvad Eestisse elama alles paari kuu pärast, aga ei pea siia tulles enam kodu otsimisega tegelema hakkama, vaid kogu protsess on eelnevalt mugavalt ära tehtud. Digitaalsed lahendused on kindlasti suurendanud üürituru aktiivsust ja atraktiivsust, eriti just välismaalaste hulgas.
Kui kevadel olid üürileandjad veidi hirmul, mis üürituruga kriisiolukorrast tulenevalt juhtub, siis kokkuvõttes ei ole muutused olnud nii negatiivsed nagu kardeti. Üüriturg ei ole kokku kuivanud ja positiivne on just see, et leitakse kliendisõbralikke lahendusi, kuidas iga soovija endale sobiva kodu leiaks. Üürileandjad on nõus vajadusel vastu tulema ning kasvõi ajutiselt üürihinda langetama ning üürnikud oskavad enda õiguste eest seista. Kui mõni aeg tagasi võis tunduda võimatu füüsilise kontaktita kinnisvaraga seotud tehingute tegemine, siis täna on see normaalne nähtus, kuidas endale kodu üüritakse.
